Niih, Münchenist tagasi ja ka PAO-l juba käidud

Räägiks veel natuke Münchenist. No megailus linn on, käisin nendel päevadel üksi linna peal uitamas ka. Bern meeldib mulle rohkem, see selline väiksem, kuid München ka ikka väga ilus. Ja Oktoberfest .. seal olles mõtlesin, et see peaks saama ürituseks, kus käia umbes iga kahe aasta tagant. No nii mõnus, rahvas kõik naudib, pidu käib, tantsivad laudadel jnejne. Ikka korralik pidu.

Münchenist lahkuda oli isegi natuke kurb, liiga lühikeseks jäi seal veedetud aeg ja kõiki sugulasi ka ei jõudnud näha. :(

Kusjuures Münchenis jõudsin esimesel õhtul kohe külmetada, mul on ju vaja alati igast atraktsioonidel käia mis lennutavad sind 30meetri kõrgusel igatvõimalikku pidi. Koju jõudes oli isegi väike palavik. Ja suure küsimärgi all oli ka minek PAO-le. Aa, et mis üldse on PAO? PAO-Post Arrival Orientation. Lühidalt ja eesti keeles oli see laager, mis kestis 1.oktoober kuni 6.oktoober ja mida korraldas Šveitsi YFU vabatahtlikud ja seal olid kõik Šveitsi tulnud vahetusõpilased. See tähendas, et alati kui vabatahtlikel oli kõigile midagi öelda, siis nad tegid seda nii saksa, prantsuse kui ka inglise keeles.

Vahetusõpilasi oli 52 ja vabatahtlike kuskil 25.

Laager toimus Fribourgi kandis.

Hommikune äratus oli 7.15 väga valju muusika peale.(Üks nendest paljudest lugudest, mille saatel pidime hommikuti ärkama)

Umbes 7.45 sai süüa.
8.45 hakkasid session'id oma gruppides (grupid jäävad samaks igas YFU laagris).
Millalgi oli 10-15 minutiline kohvipaus koos kookide, küpsiste, shokolaadide, puuviljade ja teega
Seejärel jätkusid session'id.
13.00 oli lõuna
15.00 hakkasid workshop'id, mis igaüks sai endale valida
18.00 oli õhtusöök
20.00 oli õhtune programm või vaba aeg (olenes päevast).
23.00 pidime kõik oma tubades olema ja soovitatavalt magama.

Kuna inimesi oli palju ja toidu eest hoolitsesid vabatahtlikud, pidi iga grupp ka nõusid pesema ja lauda katma.
Tüdrukutel ja poistel olid oma duššiajad, sest meil oli ainult üks dušširuum.

Kolmapäeval käisime matkamas ja neljapäeva õhtul ka, siis juba tõrvikutega. Kuigi neljapäeval jalutades pidime veidike pettuma, sest pausi ajal anti AINULT teed ja ei mingit šokolaadi või muud küpsetist. Muidu PAO-l oli meil peaaegu alati toit laual, nagu niiii palju süüa lihtsalt. Pole ime, kus need lisakilod tulevad (te ei taha teada, kui palju ma selle ühe nädalaga juurde võtsin).

Reedel käisime kohalikus šokolaadivabrikus, mis oli ülilahe. Seal sai šokolaadi süüa nii palju kui tahtsid ja nagu eestlastele kombeks, võtsime šokolaadi ka kaasa. Tasuta sai ju!

Paljud inimesed, kes kuulasid kuidas meie, 4 eestlannat, omavahel rääkisid ütlesid, et eesti keel sarnaneb prantsuse keelega. Hm, huvitav.

Kuid nüüd trenni, et järgmiseks YFU ürituseks kaal normaalseks tagasi saada!