Monday, November 26, 2012

Lehmad, saalihoki ja sibulad

Laupäeval käisime perega ühes talus, kus pereisa kunagi lapsena oma suved veetis (olen seal juba korra käinud muide). Lõunasöögiks oli seal raklett. Missest, et eelmisest rakleti korrast kõige parem maitse ei jäänud suhu, proovisin ma seda siiski veelkord. Mõtlesin, et mis šveitslane ma olen kui ma rakletti ei söö ja kusjuures seekord maitses juba palju paremini. Võib-olla oli juustu valik seekord parem või mulle hakkabgi juust tasapisi maitsema.
Peale lõunasööki olime niisama, nautisime maaõhku. Õhtupoole aitasime koos Annickiga lehmi lüpsta. Päris lahe oli. Kuigi ise ei pidanud suurt tegema, ainult masina alla panema. Lehmi oli üsna palju, mingi 20 äkki või rohkem. Ja siis oli 2 pisikest ka, alles nädala vanused.

Pühapäeval käisin jälle abis saalihoki võistlustel. Meie tiimi U21 poistel olid mängud. 11:3 võitsid, muidu. Pärast oli veel 1. liiga mäng, kuid sinna ei pidanud ma enam jääma, siis tuli teine grupp abilisi ja sain koju.

Täna, esmaspäeval oli Bernis Zibelemärit ehk teisi sõnu sibulalaat või midagi. See toimub siis kord aastas novembri neljandal esmaspäeval. Täpsemalt toimus see Berni vanalinna tänavatel ja igalpool müüdi ainult sibulaid või sibulapirukaid või sibulasuppi ja loomulikult konfette, kummihaamreid ja mängupüstoleid, mille laenguks sai panna konfette. Mõne nurga peal leidus ka magusaputkasid, ehk siis midagi ka mulle.
Väga populaarne oli teisi inimesi konfettidega loopida ja siis haamriga pähe lüüa. Ma ei tea kuidas nimetatakse konfette eesti keeles (i.keeles confetti), igatahes on need pisi-pisikesed pabertükid (keda huvitab, see googledab). Ja haamrid olid loomulikult kummist. Päris tore üritus iseenesest, kuid Berni tänavad olid ikka paksult konfettidega kaetud ja nii ka kooli põrandad. Kusjuures õpetajad ei öelnud midagi, kui me koolis sees nendega üksteist loopisime.
Üritus ise algas juba hommikul kolme-nelja aeg. Õde läks mul ka hommikul kell viis sinna, mina kasutasin oma lõunapausi selle üritusega tutvumaks ja ei andnud oma kallist uneaega nii lihtsalt ära.

Ja egas rohkemat polegi.
Aa, kuidas ma võisin unustada - 6 PÄEVA VEEEEEEL (daaaa, MM juu :P)

Tschüss!!

Sunday, November 18, 2012

Nädalavahetusest veidi

Sain reedel kinnitust, et SEE pilt käib ikka 100%-lt minu kohta. Varasematel aastatel puudus mul vabandus, miks ma ennem järjekordset testi sellise näoga olen. Kuid nüüd on mul tõsine põhjus olemas, miks ma kunagi ei tea millal meil mingid kontrolltööd on - meil ei ole ju siin e-kooli! Ma pidevalt unustan ära õppimised ja testid päevikusse kirja panna. Ja siis ma mõtlen, et kuidas me Eestis enne e-kooli küll hakkama saime.
Igatahes oli meil reedel muusikas ... kuidas see nüüd eesti keeles on ... ütleme siis test (kuigi ma tean selle jaoks peaks mingi konkreetne sõna olema eesti keeles). Pidime viimastel nädalatel õpitud meloodia 5-l erineval pillil õpetajale ettemängima. Hinde saame teada järgmisel reedel. Ja siit tuleb teine põhjus miks ma e-kooli igatsen. Siin tuleb oodata nädal kuni 2, et oma töö hinne teada saada. Muide õpetajad võivad töid parandada max 2 nädalat ja enamus nii teebki.
Reede õhtul oli trenn. Mainin seda sellepärast et trenn toimus eraldi saalihokkaritele tehtud hallis ja hall on ka selle MM-i ametlik treeninghall. Me teemegi reedeti nüüd trenne seal, väga vip tunne igatahes :D
Laupäeval tegin ma oma keelekursuste õppimisi ja neid kodutöid ka, mis ma tean, mis koolis teha jäi. Ja pärastlõunal käisin veidi Bernis shoppamas.
Täna, pühapäeval olid siis mängud. Esimene 3:0 võit ja teine 0:2 kaotus. Esimeses mängus ma ei mänginud, kuna tervis pole viimastel nädalatel trenni lubanud minna ja treenerid siis hoidsid mind teiseks mänguks. Teise mängu lõppedes olin selle eest väga tänulik, et nad mind esimeses mängus mängima ei pannud. Olin omadega nii läbi kui läbi. Mängisin terve aeg esiviisiku tipuründajana ja oi kus selle koha peal peab alles jooksma, uuuhh.

Olge tublid!
Tsau!

Wednesday, November 14, 2012

Schoggi

Esmaspäeval oli Berni lähedal elavate YFU ja AFS vahetusõpilaste väike meeting, mille teemaks oli seekord Schoggifondue ehk eesti keeles šokolaadifondüü. Peaaegu kõik VÕP-d olid kohale tulnud, kuna tegu oli ju ikkagi söögiga ja mis veel parem, seekord šokolaadiga. Õhtu oli tore ja nalja sai palju nagu alati teiste vahetusõpilastega kokku saades. Igatahes sain õhtult vahelduseks palju positiivset energiat. :)
Ega mul rohkem vist väga öelda ei olegi. Eluke veereb ikka endist viisi hästi ja endiselt MM-i oodates. ;)
Kuna väga uutest tegemistest rääkida pole, siis räägin natuke siinsetest hindadest, kui teid peaks huvitama. (Jah, otsin meeleheitlikult millest teile rääkida :D)
Igatahes nagu kõik vist teavad, on Šveits üsna kallis riik ja siinkohal ka mõned näited:
*Hostema, kellel on enam-vähem sama pikad juuksed, kui minul, maksab juuksuris käies kuskil 120chf (100€), see sisaldab siis lõikust ja värvi. Isa, kellel palju juukseid pole, kuid käib neid siiski lõikamas, maksab 60-70chf (50-58€). Saate nüüd ehk aru, miks mul juba nii pikad juuksed on :D
*Rongiga Bernist Zürichisse läheb kuskil 40chf (33€) ja Bernist Zürichisse on enam-vähem sama palju, kui Tamsalust Tartusse. Juhin tähelepanu, et tegu on üheotsa piletiga!
                           Kõik võimalikud teenused maksavad räigelt.
*Šokolaad on kahjuks odav, hea šokolaadi saab juba 70ne sendiga kätte.

Muide Eesti YFU-l ilmus iga-aastane ajakiri Avasta Maailma, tubli yfukana lugesin selle ükspäev läbi, muideks Šveitsi hind on tõusnud.

Ning seekord siis rohkem pilte teile ka ja egas muud, kui järgmise postituseni.
Tschüss!

                                                 Väga lahe vabatahtlik Poolast nimega Anita :)

Ottar (Norra)
 
Julmalt šokolaadi näost sisse, me oleme ju siiski Šveitsis :P
 Schoggifondue

                                                           Eesti, Ecuador ja Mehhiko

Thursday, November 8, 2012

Igatsen oma väikest maalapikest, mida ümbritseb meri!

Laupäeval oli keelekursus jälle, igal kuul korra hakkame kokku saama. Pärast oli YFU üritus Choose-Your-Country-Day, kuhu tulid kohale Šveitsi noored, kes on otsustanud ka vahetusaastale minna, kuid ei tea veel päris täpselt kuhu, või kui teavad siis said nad sel üritusel oma maa kohta rohkem uurida. Me Jessicaga promosime Eestit, tegelt üks kutt, kes 2010/11 aastal Eestis käis, rääkis kõige rohkem. Lahe kutt oli (nime kahjuks ei mäleta), rääkis jõle hästi eesti keelt. Ja nii lahe oli kuulda millest ta Eestis vaimustuses oli ja mis talle seal meeldis. Näiteks meeldis väga saun ja otse saunast jääaukku või järve hüpata (endalegi üllatuseks pidin häbiga tõdema, et ma pole kunagi saunast tulles nii teinud). Veel talle meeldis põdrasupp, mida pakutakse Tallinna Raekojaplatsil. Siis oli ta veel täiega vaimustuses, et korralikul talvel saab mandrilt Hiiumaale autoga ise sõita, ehk siis meri on nii jääs, et kannatab autosid.
Igatahes võtsin omale Eestisse tagasi tulles eesmärgiks põdrasupp ära proovida ja õige saun koos järvega (talvel jääauguga) ära teha. Kuid muidugi esimese asjana, kui Eesti pinda taaskord puudutan, lähen ma otse mere äärde. Uskumatu, kui palju ma merd igatsen!
See-eest on siin mäed. Kõige mõnusam on hommikul 8-9 ajal aknast välja vaadata, siis Päike just tõuseb mägede tagant. Täna oli üks neist ilusatest hommikutest, kui sain tunnikese kauem magada ja ärkasin koos Päikesega. Bussile minnes oli mõnusalt karge õhk ja taamal lumiste tippude tagant paistiski juba Päike! :)
Ja ma ei jõua enam ära oodata, millal ma sinna mägedesse juba suusatama saan!!

Ja muide, täna on rahvusvaheline kallistamise päev ja ka vahetusõpilaste päev!
Üks vahetusõpilane saadab nüüd siit teile ka kalli ! :P