Lehmad, saalihoki ja sibulad

Laupäeval käisime perega ühes talus, kus pereisa kunagi lapsena oma suved veetis (olen seal juba korra käinud muide). Lõunasöögiks oli seal raklett. Missest, et eelmisest rakleti korrast kõige parem maitse ei jäänud suhu, proovisin ma seda siiski veelkord. Mõtlesin, et mis šveitslane ma olen kui ma rakletti ei söö ja kusjuures seekord maitses juba palju paremini. Võib-olla oli juustu valik seekord parem või mulle hakkabgi juust tasapisi maitsema.
Peale lõunasööki olime niisama, nautisime maaõhku. Õhtupoole aitasime koos Annickiga lehmi lüpsta. Päris lahe oli. Kuigi ise ei pidanud suurt tegema, ainult masina alla panema. Lehmi oli üsna palju, mingi 20 äkki või rohkem. Ja siis oli 2 pisikest ka, alles nädala vanused.

Pühapäeval käisin jälle abis saalihoki võistlustel. Meie tiimi U21 poistel olid mängud. 11:3 võitsid, muidu. Pärast oli veel 1. liiga mäng, kuid sinna ei pidanud ma enam jääma, siis tuli teine grupp abilisi ja sain koju.

Täna, esmaspäeval oli Bernis Zibelemärit ehk teisi sõnu sibulalaat või midagi. See toimub siis kord aastas novembri neljandal esmaspäeval. Täpsemalt toimus see Berni vanalinna tänavatel ja igalpool müüdi ainult sibulaid või sibulapirukaid või sibulasuppi ja loomulikult konfette, kummihaamreid ja mängupüstoleid, mille laenguks sai panna konfette. Mõne nurga peal leidus ka magusaputkasid, ehk siis midagi ka mulle.
Väga populaarne oli teisi inimesi konfettidega loopida ja siis haamriga pähe lüüa. Ma ei tea kuidas nimetatakse konfette eesti keeles (i.keeles confetti), igatahes on need pisi-pisikesed pabertükid (keda huvitab, see googledab). Ja haamrid olid loomulikult kummist. Päris tore üritus iseenesest, kuid Berni tänavad olid ikka paksult konfettidega kaetud ja nii ka kooli põrandad. Kusjuures õpetajad ei öelnud midagi, kui me koolis sees nendega üksteist loopisime.
Üritus ise algas juba hommikul kolme-nelja aeg. Õde läks mul ka hommikul kell viis sinna, mina kasutasin oma lõunapausi selle üritusega tutvumaks ja ei andnud oma kallist uneaega nii lihtsalt ära.

Ja egas rohkemat polegi.
Aa, kuidas ma võisin unustada - 6 PÄEVA VEEEEEEL (daaaa, MM juu :P)

Tschüss!!