Always look on the bright side of life

Hmm, mis ma peale viimast postitust siis teinud olen?

Eelmine nädal püüdsin taas trenni järjepeale saada, käisin rattaga sõitmas ja jõusaalis. 16. aprillil käisime perega muuseumis, 18. aprillil käisime Prantsusmaal shoppamas ja pärast ühes imeilusas kohas nimega Creux Du Van. 20. aprillil otsustasin ära kasutada oma kinopileti, mille ma jõuludeks sain. Kinopileti unustasin ma lõpuks ikkagi koju, aga siis saan vähemalt veel kinno minna millasgi. Käisime vaatamas filmi Kon-Tiki. Algul pidime hoopis teist filmi minema vaatama, kuid kuna kaasas oli veel vahetusõpilane Norrast ja ta nägi Kon-Tiki reklaami, kukkus ta karjuma et see on Norwegisch, see on Norwegisch ja meil ei jäänudki siis muud üle, kui seda vaatama minna. Ja mina ei kahetse. Väga hea film oli. Inglise keeles õnneks, niiet ei mingit norra keelt. Veidi häiris see 10-15 minutiline paus, mis neil siin keset filmi on, kuna seekord tuli see nii ebaloogilise ja lambi koha pealt, aga okei. Nii kui film lõppes panin ma jooksuga rongijaama, et saalihoki meeste meistriliiga 6. finaalmängu vaatama minna. See oli ikka hoopis teine kui Eestis. Üle tuhande pealtvaataja ja saal oli nii täis kui täis. Istekohad olid kõik välja müüdud, ainult seisukohti oli.

Pühapäeval 21. aprillil sõitsin Londoni seoses Projektinädalaga. Lennuk Londoni läks Genfist ja muide, me sõitsime Bernist Genfi kauem kui Genfist Londoni. Londonis olime ca kuue paiku. Asjad hotelli visatud, läksime sööma ja pärast jõe äärde jalutama. Tuledes London on ikka megailus, eriti jõeäärne.
Esmaspäeval käisime BBC-s ja õhtul teatris "One man, two guvnors" vaatamas. Näidend oli hea, komöödia. Aga inimesed ise olid nagu kinno tulnud. Kummikommid ja muu taoline kaasas ning krõbistasid siis koguaeg.
Teisipäeval käisime Olümpiastaadioni kandis. Päris sinna juurde ei lubatud, kuna nii kui need Olümpiamängud suvel läbi said, siis algasid seal ehitustööd. Mingi kerge ärirajoon tuleb sinna. Pärast seda käisime Greenwichi observatooriumis, mida läbib nullmeridiaan. Sealt sõitsime laevaga tagasi kesklinna ning uskuge või mitte, aga Hemingway ütlus peab täiega paikka. Sadamas piletit ostes nägin järjekorras ka kolme eestlast.
Kolmapäeval käisime National Gallery's ja niisama vaatamisväärsusi uudistamas. Õhtul nägime Kate Middletoni ning loomulikult ei olnud mul just siis kaamerat kaasas.
Neljapäev käisime British History muuseumis ja õhtul muusikali vaatamas. Päeval nägin veel kahte eestlast.
Ja nii see aeg Londonis läbi saigi. Ilm oli Londonis megasoe ja mõnus.