Ei läinudki kuu aega

Kohe esmaspäeval pärast yfukatega veedetud nädalat oli AFS ja YFU vahetusõpilastega tore koosviibimine. Mängisime seekord lauamänge. Praktselt Unot ja veel nende nö yfu reeglitega .. uuhh.

Kolmapäeval oli mul kohe pärast kooli veel keelekursus. Ehk siis oli ca 12-tunnine tööpäev.

Reedel oli meil tiimiga treeningmäng teise grupi liidritega. U-21 vanusegrupis on 2 liigat A ja B. Me tiim langes eelmisel hooajal B-liigasse. B-liigas on omakorda 4 gruppi, mis minu teada jagatakse kodusaali asukoha järgi või kuidagi niiviisi. Et siis mängisime teise grupi liidritega. Mänguaeg oli muide 3x20 minuti. Algas väga hästi, läksime juhtima ja puha. Kuid pärast esimest kolmandikku otsustasid treenerid vahetusi teha ja katsetada mängijaid erinevatel kohtadel ja erinevate inimestega. Ikkagi treeningmäng, ju! Lõpuks kaotasime päris suurelt, ei mäletagi enam täpset skoori. Aga missest et kaotasime, mulle meeldis ikkagi, sest niiiii niiii hea oli jälle mängida. Muidugi olin pärast mängu läbi kui läbi, aga emotsioon oli hea.
Muide need mängud ühel pühapäeval, kuhu ma haiguse tõttu ei jõudnud, võitsid nad. Nii hea!

Laupäeva hommikul käisime Laurini (tädipoeg ja too sama kutt, kelle viisin MM-i ajal tema lemmikvv-ga pilti tegema) sünnipäeval. Seal olime paar tundi, lõunaks kodus ja õhtupoole tulid juba meile endile külalised. Mina läksin õhtul veel klassiõe 16-aastaseks saamise sünnipäevale. Pidu oli Bernis, aga kuskil vägagi x-kohas, sest koju seiklesin ma ca 3 tundi. Selline tunne oli, nagu oleks kuskil teises Šveitsi otsas peol käinud :P
Lisaks veel ei sõitnud minu moonliner minu külani välja, seega pidin ma veel mõni km kojuni jalutama. Aga muidu oli tore. Seal peol tuli ühel hetkel minu juurde klassiõe (selle kellel sünkar oli) kutt ja küsis kas ma tulen Eestist. Peale minu jaatavat vastust kuuldes ladus ta mulle ette numbrid 1-10, eesti (!!) keeles. Mul oli nagu mida kuradit. Seda luges ta vist välja ka mu näost ja selgitas siis, et tema kasuema tuleb Eestist. Mina kohe: "Ohohh, kui lahe! Kust siis täpsemalt?". Kutt polnud täitsa kindel ja ütles vaid, et mingist R-tähega algavast linnast. Mina muidugi pakkusin kohe Rakveret jaa üllatusüllatus - ongi Rakverest :D :D Nii lahe!

Teisipäeval nüüd ostsin omale Halb-taxi ja Gleis 7ni. Tuli välja, et YFU maksab pool Halb-taxi hinnast. Aga sellest oleks võinud juba aasta algul teada anda, sest mõlemat saab osta miinimum aastaks. Kuid nüüd on siis nii.
Halb-tax on siis selline asi, et ükskõik kuhu Šveitsi otsa pileti ostad, tuleb sul sellest pool maksta. Ja Gleis 7 on kaart, millega saab peale kella 19 igal pool Šveitsis tasuta ühistranspordiga sõitta kuni hommikul kella 5ni. Oi, kus ma hakkanud nüüd reisima. :P


Reedel trenni minnes, kuulsin tänaval eesti keelt. Mõtlesin, et kujutan ette võimidagi. Aga läksin ikka kuttide juurde ja ütlesin: "Ei ole ikka eesti keel ju?". Ja täitsa eesti keel, mis eesti keel oli. Kutid olid bändist DefRage. Puhusime veidi juttu ja siis läksin edasi trenni.
Trennis sai ka nalja. Soojendust tegi üks meie väravavahtidest ja soojenduse lõpetas ta sellise harjutusega: jooksed, võtad maast kaika, üks kaika ots maas, teise kaika otsa toetad pea ja siis keerutad end 10korda nii ja jooksed tagasi, kui suudad. Oijah, kõhulihased said ka kohe treenitud. :D

Laupäeval ärkasime tavalise kella üheksa asemel kell 7 ja sõitsime mägedesse suusatama. Onu ja tädi pered tulid ka.
Mina, onu, hostema ja hostisa tulime alla ka Eroopa järseimast nõlvast. Oijummel, mis mu jalad pärast seda tegid, uuuhhh, mitte et see oleks takistanud mind sinna ka teist korda minemast. Kui tihti sa ikka saad nii järsust nõlvast alla tulla.
Hostisa ütles pärast, et ta poleks arvanud, et keegi Eestist kui mägedeta maalt tulev inimene nii hästi suusatada oskab :)
Muide, prantsuse keelses osas elavad inimesed vaidlevad, et neil on ikka seal Eroopa järseim nõlv jne, vot ei tea siis.
Õhtul oli mõnus Afterski, lõpetuseks ilutulestik ja puha. Ööbisime mäe peal asuvas hotellis. Pühapäeva oli ka veel sõitmiseks ja õhtul alles koju.
Väga-väga mõnus nädalavahetus oli !! :)

                                       (ilmselgelt ma ei teadnud kuhu vaadata)

                                         

                                              BirthdayGirl

                                           Vahetusõpilastega Unot !

Pilusilmadega Sid

Vabandust, et nii pikk paus on siia jäänud. Vahepeal on päris palju toimunud, et ei teagi kust ja millest alustada. Panen siis kirja asjad, mis kohe meenuvad. Alustame detsembrist ..

16.detsembril olid mul võistlused. Tuli üks võit, üks viik ja minu poolt ka esimene värav :P oujeee. Aega võttis aga asja sai :D

Oma liigas oleme vist kolmandal kohal hetkel. Täna (pühapäeval) on järgmised mängud, kuid minul jääb see vahele, kuna olin siin palavikus, nohus ja kurguvalus. Nüüd juba veidi parem.

20. detsembril oli kooli jõulukontsert, mis ei toimunud üldse koolis vaid Bernis ühes Münsteris, mis on siin päris kuulus ehitis. Kontserdil esinesid oma kooliõpilased, väga lahe oli.

Muide päev enne tegi minu klass kooli nurgas juustufondüüd, viimase koolinädala ja jõulude puhul. Nii tore, sain ka siis selle fondüü ära maitsta. Ütlen ausalt, et ei maitsenud see asi, liiga palju juustu, ütleks et raklett meeldib rohkem.

Ja siis saabusidki jõulud. Minul jõulutunne puudus täiesti. 24. detsember toodi meile alles kuusk tuppa, ehtisime selle õdedega ära. Lund meil ei olnud, väljas umbes +10 kraadi, ehk mina käisin t-särgi väel väljas. Õhtul tulid vanavanemad külla, jagasime kingid ja siis sõime ja praktselt oligi kõik.

Järgmisel päeval sõitsime Zürichisse, ema venna juurde. Niiimuuseas sain teada, et Tina Turner elab Zürichis. Normaaaalne! Igatahes, seal siis kuulasime kuidas väike tädipoeg trompetit mängib, siis jagasime kingitusi ja läksime sööma. LIHAFONDÜÜÜÜÜÜ, nomnomnom. See on nii, et paned lihatükid kuumapuljongi või mingi õli sisse ja siis pärast sööd erinevate kastetega. Niiiii hea.

Järgmine päev olime kodused ja vaatasime mingit jõulufilmi, mida nad siin igaaasta vahivad. Ja õhtul jagasime siis omavahel veel kinke.

Ainuke asi, mis mind jõuluõhtute juures veidi häiris või noh oli nagu erinev. Söögiajal on igaühel kindel portsjon, et ei ole nii nagu Eestis meil. Istud terve õhtu laua taga ja muudkui pugid head-paremat suust sisse.

                                        Meie kuusk

                              24. detsember vanavanematega

                              25. detsember Zürichis onu juures

                                      @ Zürich

Niii, aastavahetus

Kõigepealt läksin koos perega isa venna juurde, üsna Berni lähedal elab. Onu ise on punkar, teeb muusikat ja maalib. Väga lahe. Olin veidi aega seal, sõin kõhu täis ja siis läksin Berni, klassiõe juurde. Klassiõde elab ka veidi Bernist väljas, maakohas. Ta ise on pärit Saksamaalt, niiet tema jaoks on ka kool ja kõik sama uus kui mulle. Kohal olid veel tema sõbrad Saksamaalt. Ehk siis ma üritasingi terve õhtu aru saada, mida nad oma koleda aktsendiga räägivad :P Tegelt mängisime veel ligrettot ja wii-s just dance'i päris tore oli.

Jaa jõuamegi jaanuari..

2.jaanuaril käisin Baselis oma suuskadel järel. Üks tuttav, kes elab Baselis oli jõulud ja aastavahetuse Eestis ja tagasitulles tõi kodust siis mu suusad. Aitähh, Ää !! Ja aitähh kõigile, kes sinna koti sisse veel igast nänni panid!! :) Megaarmas teist !

6.jaanuaril hakkas siis too kauaoodatud Ski Camp. Esimesel päeval olid oma gruppidega sessionid ja rääkisime siis kuidas meil see poolaasta läinud on jne. 

Järgmised 4päeva olime mäel. Olime jagatud erinevatesse gruppidesse, selle järgi kes sõidab lauda, kes suuska ja mis tasemel. Muide, eestlased kellel puuduvad mäed, olid liigitanud end PROde gruppi. Nii palju siis eestlaste tagasihoidlikusest :D

Igas grupis oli 2 vabatahtlikku, kes meiega siis sõitsid ja meie prode grupile erinevat tehnikat ja ka mõningaid trikke õpetasid.

Pärast teist mäepäeva käisime ujumas. Tegelt meid(eestlasi) vedas sinna üldse üks kanadalanna (Brianna). Me ei tahtnud algul üldse minna (sauna ju ei saanud !!), aga pärast muttidega vesivõimlemist ja meie laagri poistega veepalli mängimist oli küll täitsa hea olla. Kuid eestlaste uhkus ei lubanud Briannat tänama minna :P

Viimasel päeval oli pidu, aga siis oli minul juba vägagi kehva olla, niisiis jätsin peo vahele ja värisesin kodus.

Muide, ainus asi mille üle eestlased vaidlevad on toit. Lõunaks toidu ostmine poes oli üsnagi katastroof.

Ja mina sain veel laagri jooksul teada, et ma näen välja nagu Jääaja Sid oma parimatel päeval + mul on pilusilmad.

NORMAAAAAALNE !!!

Too Meiringeni suusakeskus oli väga mõnus. Rajad mõnusad ja 3päeval 4st oli ka ilus ilm. Kuna jaanuari algus, siis oli ka üsna vähe inimesi.

Tegelt oli megalahe nädalake, mis sai ilmselgelt liiga kiiresti läbi. Ausalt öeldes oli täitsa kurb ära minna. Ja mis veel ... aeg, see läheb liiiga kiiresti. Juba on 5 kuud möödunud siia tulekust. VastikVastikVastik. Aga seda enam tuleb seda pool aastat, mis veel jäänud on võimalikult paljupalju nautida ;)

Järgmise korrani ! (mis tuleb ehk loodetavasti varem, kui kuu pärast :P)

 

  Oma Eesti pro Johannaga

Pro group: Vasakult Soome, Holland, Austria, 2xEesti, Saksamaa, Austria ja Soome. Pildilt puudub Norra.

                  Panime Haribod suuskadele ja vaatasime, kellel kõige kauem püsivad.

Kaua oodatud nädal nüüdseks läbi

Enne MM-i jõudsin veel õdede kontserdil käia. Orkester esines väikeses kirikus, mulle raskelt meeldis see konsert. Nii huvitavad ja mõnusad lood olid valitud mängimiseks.

Jaa detsembri esimesel pühapäeval algas siis kaua oodatud MM. Statistikat oli päris tore teha, kohati üsna väsitav, pidi jõudma kõike jälgida, kuid vähemalt nägin palju-palju mänge. Ja muide kokku nägin ma ära ca 325 väravat. Not bad, ah?!
Kogu nädal oli supervinge, kuid toon välja hetked, mis hetkel kohe meenuvad.

• Muidugi Eesti-Slovakkia mäng, mis lõppes lõpuks 4:4 viigiga. Viimasel kolmandikul loobusin töö tegemisest, sest lihtsalt ei suutnud enam, õnneks boss oli meil mõistev ja tore.
• Ühes mängus mitu Ungari mängijat kaotasid mitu korda oma tossu ära ja panid siis ilma tossuta mõnda aega ringi. Siinkohal tervitused Enelile! (sry, ma lihtsalt ei saanud seda mainimata jätta :P)
• Kolmapäeval istusime me 2 tundi pimeduses. Päris tore oli. Rahvas laulis, tantsis ja tegi telefoni valguse abil lainet, mis oli päris ilus. Kahjuks pärastine Eesti-Šveitsi mäng nii ilus ei olnud, kuid seekord siis nii. Ja kuna statistika tegijad olid vip tsoonis oma tööd tegemas, siis kolmapäeval istus minu ees keegi Bundeshausi president. Ma nüüd täpselt ei tea kellega ta Eesti mõistes võrdub, kas riigikogu esimees või peaminister. Vip tsoonis oli muidu igasuguseid inimesi. Ka üks mu treeneritest oli seal. Muide, kas ma olen teile öelnud, et too treener on ka Šveitsi naistekoondise treener.
•  Neljapäeval käisin Eesti-Poola mängu alguses liputamas, kuna hommikupoole ma statistikat tegema ei pidanud, seda tegi keegi teine grupp. Kasutasin siis võimalust sini-must-valge lipp käes uhkelt hümni laulda.
Neljapäev oli ka 6. detsember ehk siis päev kui šveitslastel käib jõuluvana. Päris kinke ei too, vaid toob kotikese pähkleid, šokolaadi ja mandariine. Ja jõuludel tuleb siis mingi tüdruk ja poetab kingid kuuse alla. Aga et neljapäeva õhtul koju jõudes, ootas ka mind selline magusa kotikene :)

• Reedel oli Eesti-Venema mäng kahjuks Zürichis, et seda ma ei näinud, kuna pidin veel Berni mänge statistikeerima. Kuid mu tore boss andis mulle igakord teada, kui värav oli ja kes lõi jne. USA-Poola ja Norra-Tšehhi mäng läks bullititele. Kuna need toimusid täpselt samal ajal siis me jälgisime seda nii: USA-Poola lives meie silme all ja samal ajal oli bossi arvuti lahti ja sealt jälgisime siis teist mängu. Täitsa lõbus oli, aga nii põnev et ei saanud pilti teha sellest.
• Laupäeva hommikul alustasin sõitu Zürichisse, sest just seal toimusid need tähtsamad mängud. Endalegi üllatuseks olin selles ülipõnevas Soome-Šveitsi poolfinaalis Soome poolt. Mõtlesin küll, et no mis šveitslane ma olen, aga pole midagi teha. Soome võiduvärava peale juubeldasin koos kohale tulnud põtradega. Muidugi ma tahtsin, et finaalis oleks vahelduseks ka keegi teine, mitte Rootsi ja Soome, aga ju siis olen rohkem soomlane kui šveitslane.
• Pühapäeval finaalis olin juba teadlikult Soome poolt, kuid teadsin juba enne mängu, et Soomel läheb ikka vägaväga raskeks. Veerandfinaalis pidid nad kohtuma Tšehhiga ja poolfinaalis siis Šveitsiga, kuid see-eest tuli Rootsi finaali vägagi lihtsalt. Mul on tõsine respekt Soome vastu, kes võitlesid tõesti kuni lõpuvileni, isegi kui oldi vahepeal 0:9 kaotusseisus. Loodan, et järgmine kord suudavad nad kulla võtta. See oleks magus võit, kuna järgmine MM toimub Rootsis.
• Muide, mul õnnestus pärast finaali üks kohalik väike sugulane väga õnnelikuks teha. Sain pärast finaali juhuslikult kokku oma kohaliku onu ja kohaliku tädipojaga. Poiss mängib ka saalihokit ja on nimelt väravavaht ning tema suur-suur lemmik on Rootsi väravavaht Patrik. Läks hästi ja ma sain oma nö töökaarti või asja ära kasutada ja poisi endaga kaasa võtta ja Patriku enda juurde viia, et saaks autogrammi küsida ja pilti teha. Patrik andis veel talle oma higise käepaela ja oii kui õnnes see väike mees oli. :) Nüüd olen vist selle väikse kutti lemmiksugulane :P

Nii palju siis sellest toredast nädalast. Kui midagi jäi arusaamatuks või soovi rohkem teada sellest vms, siis julgelt kirjutada!

Nüüd esmaspäeval sain VÕPdega kokku. Küpsetasime mingeid väikseid saiakesi ja laulsime jõululaule. "Püha ööd" laulsime seitsemes erinevas keeles (saksa, eesti, soome, itaalia, hiina, rumeenia, slovakkia). Mõnus õhtu oli, nalja kui palju.

Eile(teisipäeval) sain kinnitust, et ma olen ikka jõle tark tüdruk. Käisin trennis ja seal on meil alati kott, kuhu kõik oma väärtuslikud asjad panevad, et ei jäeta riietusruumidesse. Kuid mina jätsin oma asjad peale trenni sinna kotti ja märkasin seda alles Bernis. Tagasi polnud mul mõtet minna, kuna kui ma oleks lõpuks tagasi halli jõudnud, oleks kõik juba läinud olnud. Nii ma siis ootasin Bernis oma bussi, teadmata kas ma sellega koju sõitta saan. Mul ei olnud telefoni, et vanematele helistada. Mul ei olnud oma transpordikaarti ja ka raha et bussipilet selleks korraks osta. Kõik need asjad jäid mul sinna, kus meil trenn toimus (Bernist ca 20min).
Kui buss lõpuks jaama jõudis, läksin ma kohe bussijuhi juurde, rääkisin oma loo ära ja tegin oma kutsikasilmad pähe. Bussijuht sulas ja sain ilusti koju. Ja õnneks Leonie käib minuga samas koolis niiet sain ka oma asjad täna hommikul tagasi.

Ja üks huvitav asi veel. Mõned on pidanud mind poolšveitslaseks. Näiteks, sain eelmine nädal ühe MM-i vabatahtlikuga hästi jutupeale ja tema siis ühel hetkel küsis: "Kes sul šveitslane on? Ema või isa?". Ma ei saanud päris hästi aru ja vastasin: "Mis mõttes? Ma olen eestlane ja Eestis üles kasvanud. Siin olen ma vahetusõpilasena." Siis oli tema see, kes veidi segaduses oli ja küsis: "Aga kuidas sa nii hästi saksa keelt oskad?".
Ja seda viimast küsimust on minult viimaste nädalate jooksul üsna paljud küsinud.


Aga aitab nüüd lobast, siin teile pilte vahelduseks ;)

                                           Meie töökas kollektiiv :)

                                            Maailma esimene - Samuelsson

                                            Maailma teine - Tiitu

                              Mmmm, Eestis võiks ka 6. detsembril sihuke asi olla :P

                                       Selline kuusk oli muide Zürichi rongijaamas

              Ja praktselt nii palju ma Zürichit nägingi (vaade rongijaama eest)

Lehmad, saalihoki ja sibulad

Laupäeval käisime perega ühes talus, kus pereisa kunagi lapsena oma suved veetis (olen seal juba korra käinud muide). Lõunasöögiks oli seal raklett. Missest, et eelmisest rakleti korrast kõige parem maitse ei jäänud suhu, proovisin ma seda siiski veelkord. Mõtlesin, et mis šveitslane ma olen kui ma rakletti ei söö ja kusjuures seekord maitses juba palju paremini. Võib-olla oli juustu valik seekord parem või mulle hakkabgi juust tasapisi maitsema.
Peale lõunasööki olime niisama, nautisime maaõhku. Õhtupoole aitasime koos Annickiga lehmi lüpsta. Päris lahe oli. Kuigi ise ei pidanud suurt tegema, ainult masina alla panema. Lehmi oli üsna palju, mingi 20 äkki või rohkem. Ja siis oli 2 pisikest ka, alles nädala vanused.

Pühapäeval käisin jälle abis saalihoki võistlustel. Meie tiimi U21 poistel olid mängud. 11:3 võitsid, muidu. Pärast oli veel 1. liiga mäng, kuid sinna ei pidanud ma enam jääma, siis tuli teine grupp abilisi ja sain koju.

Täna, esmaspäeval oli Bernis Zibelemärit ehk teisi sõnu sibulalaat või midagi. See toimub siis kord aastas novembri neljandal esmaspäeval. Täpsemalt toimus see Berni vanalinna tänavatel ja igalpool müüdi ainult sibulaid või sibulapirukaid või sibulasuppi ja loomulikult konfette, kummihaamreid ja mängupüstoleid, mille laenguks sai panna konfette. Mõne nurga peal leidus ka magusaputkasid, ehk siis midagi ka mulle.
Väga populaarne oli teisi inimesi konfettidega loopida ja siis haamriga pähe lüüa. Ma ei tea kuidas nimetatakse konfette eesti keeles (i.keeles confetti), igatahes on need pisi-pisikesed pabertükid (keda huvitab, see googledab). Ja haamrid olid loomulikult kummist. Päris tore üritus iseenesest, kuid Berni tänavad olid ikka paksult konfettidega kaetud ja nii ka kooli põrandad. Kusjuures õpetajad ei öelnud midagi, kui me koolis sees nendega üksteist loopisime.
Üritus ise algas juba hommikul kolme-nelja aeg. Õde läks mul ka hommikul kell viis sinna, mina kasutasin oma lõunapausi selle üritusega tutvumaks ja ei andnud oma kallist uneaega nii lihtsalt ära.

Ja egas rohkemat polegi.
Aa, kuidas ma võisin unustada - 6 PÄEVA VEEEEEEL (daaaa, MM juu :P)

Tschüss!!

Nädalavahetusest veidi

Sain reedel kinnitust, et SEE pilt käib ikka 100%-lt minu kohta. Varasematel aastatel puudus mul vabandus, miks ma ennem järjekordset testi sellise näoga olen. Kuid nüüd on mul tõsine põhjus olemas, miks ma kunagi ei tea millal meil mingid kontrolltööd on - meil ei ole ju siin e-kooli! Ma pidevalt unustan ära õppimised ja testid päevikusse kirja panna. Ja siis ma mõtlen, et kuidas me Eestis enne e-kooli küll hakkama saime.
Igatahes oli meil reedel muusikas ... kuidas see nüüd eesti keeles on ... ütleme siis test (kuigi ma tean selle jaoks peaks mingi konkreetne sõna olema eesti keeles). Pidime viimastel nädalatel õpitud meloodia 5-l erineval pillil õpetajale ettemängima. Hinde saame teada järgmisel reedel. Ja siit tuleb teine põhjus miks ma e-kooli igatsen. Siin tuleb oodata nädal kuni 2, et oma töö hinne teada saada. Muide õpetajad võivad töid parandada max 2 nädalat ja enamus nii teebki.
Reede õhtul oli trenn. Mainin seda sellepärast et trenn toimus eraldi saalihokkaritele tehtud hallis ja hall on ka selle MM-i ametlik treeninghall. Me teemegi reedeti nüüd trenne seal, väga vip tunne igatahes :D
Laupäeval tegin ma oma keelekursuste õppimisi ja neid kodutöid ka, mis ma tean, mis koolis teha jäi. Ja pärastlõunal käisin veidi Bernis shoppamas.
Täna, pühapäeval olid siis mängud. Esimene 3:0 võit ja teine 0:2 kaotus. Esimeses mängus ma ei mänginud, kuna tervis pole viimastel nädalatel trenni lubanud minna ja treenerid siis hoidsid mind teiseks mänguks. Teise mängu lõppedes olin selle eest väga tänulik, et nad mind esimeses mängus mängima ei pannud. Olin omadega nii läbi kui läbi. Mängisin terve aeg esiviisiku tipuründajana ja oi kus selle koha peal peab alles jooksma, uuuhh.

Olge tublid!
Tsau!

Schoggi

Esmaspäeval oli Berni lähedal elavate YFU ja AFS vahetusõpilaste väike meeting, mille teemaks oli seekord Schoggifondue ehk eesti keeles šokolaadifondüü. Peaaegu kõik VÕP-d olid kohale tulnud, kuna tegu oli ju ikkagi söögiga ja mis veel parem, seekord šokolaadiga. Õhtu oli tore ja nalja sai palju nagu alati teiste vahetusõpilastega kokku saades. Igatahes sain õhtult vahelduseks palju positiivset energiat. :)
Ega mul rohkem vist väga öelda ei olegi. Eluke veereb ikka endist viisi hästi ja endiselt MM-i oodates. ;)
Kuna väga uutest tegemistest rääkida pole, siis räägin natuke siinsetest hindadest, kui teid peaks huvitama. (Jah, otsin meeleheitlikult millest teile rääkida :D)
Igatahes nagu kõik vist teavad, on Šveits üsna kallis riik ja siinkohal ka mõned näited:
*Hostema, kellel on enam-vähem sama pikad juuksed, kui minul, maksab juuksuris käies kuskil 120chf (100€), see sisaldab siis lõikust ja värvi. Isa, kellel palju juukseid pole, kuid käib neid siiski lõikamas, maksab 60-70chf (50-58€). Saate nüüd ehk aru, miks mul juba nii pikad juuksed on :D
*Rongiga Bernist Zürichisse läheb kuskil 40chf (33€) ja Bernist Zürichisse on enam-vähem sama palju, kui Tamsalust Tartusse. Juhin tähelepanu, et tegu on üheotsa piletiga!
                           Kõik võimalikud teenused maksavad räigelt.
*Šokolaad on kahjuks odav, hea šokolaadi saab juba 70ne sendiga kätte.

Muide Eesti YFU-l ilmus iga-aastane ajakiri Avasta Maailma, tubli yfukana lugesin selle ükspäev läbi, muideks Šveitsi hind on tõusnud.

Ning seekord siis rohkem pilte teile ka ja egas muud, kui järgmise postituseni.
Tschüss!

                                                 Väga lahe vabatahtlik Poolast nimega Anita :)

Ottar (Norra)

 

Julmalt šokolaadi näost sisse, me oleme ju siiski Šveitsis :P

 

 Schoggifondue

                                                           Eesti, Ecuador ja Mehhiko

Igatsen oma väikest maalapikest, mida ümbritseb meri!

Laupäeval oli keelekursus jälle, igal kuul korra hakkame kokku saama. Pärast oli YFU üritus Choose-Your-Country-Day, kuhu tulid kohale Šveitsi noored, kes on otsustanud ka vahetusaastale minna, kuid ei tea veel päris täpselt kuhu, või kui teavad siis said nad sel üritusel oma maa kohta rohkem uurida. Me Jessicaga promosime Eestit, tegelt üks kutt, kes 2010/11 aastal Eestis käis, rääkis kõige rohkem. Lahe kutt oli (nime kahjuks ei mäleta), rääkis jõle hästi eesti keelt. Ja nii lahe oli kuulda millest ta Eestis vaimustuses oli ja mis talle seal meeldis. Näiteks meeldis väga saun ja otse saunast jääaukku või järve hüpata (endalegi üllatuseks pidin häbiga tõdema, et ma pole kunagi saunast tulles nii teinud). Veel talle meeldis põdrasupp, mida pakutakse Tallinna Raekojaplatsil. Siis oli ta veel täiega vaimustuses, et korralikul talvel saab mandrilt Hiiumaale autoga ise sõita, ehk siis meri on nii jääs, et kannatab autosid.
Igatahes võtsin omale Eestisse tagasi tulles eesmärgiks põdrasupp ära proovida ja õige saun koos järvega (talvel jääauguga) ära teha. Kuid muidugi esimese asjana, kui Eesti pinda taaskord puudutan, lähen ma otse mere äärde. Uskumatu, kui palju ma merd igatsen!
See-eest on siin mäed. Kõige mõnusam on hommikul 8-9 ajal aknast välja vaadata, siis Päike just tõuseb mägede tagant. Täna oli üks neist ilusatest hommikutest, kui sain tunnikese kauem magada ja ärkasin koos Päikesega. Bussile minnes oli mõnusalt karge õhk ja taamal lumiste tippude tagant paistiski juba Päike! :)
Ja ma ei jõua enam ära oodata, millal ma sinna mägedesse juba suusatama saan!!

Ja muide, täna on rahvusvaheline kallistamise päev ja ka vahetusõpilaste päev!
Üks vahetusõpilane saadab nüüd siit teile ka kalli ! :P